Meeskonna supervisioon

Mis on supervisioon?Supervisioonis aidatakse meeskonnal tervikuna ning igal meeskonnaliikmel eraldi püstitada endale eesmärke, töötada välja süsteemid nende ellurakendamiseks ja toetatakse igakülgselt nende eesmärkide saavutamist.

Supervisioon ehk töönõustamine on superviisori poolt juhitav arendusprotsess, mis võib toimuda individuaalselt, grupi- või meeskonna protsessina. Sellesse protsessi saab haarata kõik organisatsiooni liikmed.

Supervisioon on jätkuv protsess, mis mõjutab organisatsiooni kultuuri ning tulemusi

Supervisiooni eesmärgid:

  • Eesmärkide seadmine ja elluviimine,
  • muudatuste juhtimine.
  • Professionaalse käitumise peegeldamine.
  • Emotsionaalsete olukordade lahendamine.
  • Kvaliteetne teenindus
  • Rõõm töötamisest

Supervisioon võimaldab töötajal ennast hoida ning teha oma tööd targalt, olles teadlikum enesest, oma ametirollist ja mõjust kaaslastele.

SUPERVISIOONI MÕJU MEESKONNAS

Superviisor kohtub ettevõtte võtmeisikutega ning kaardistab olukorra ning seejärel lepitakse kokku koolituste ajakava. Igal meeskonnal on see vajadustepõhine ning erinev.

Supervisioon aitab meeskonnal liikuda hetke olukorrast ja kohast soovitud eesmärgipõhisesse tulevikku.

Supervisioonis tegeletakse reaalsete tööalaste olukordadega, millega hetkel firmal mured on. Supervisiooniprotsess aitab meeskonnal liikuda hetkeolukorrast soovitud lahenduseni. Supervisioon aitab meeskonnal üheskoos luua muutusi või paremini omastada muudatusi väljapoolt.

Supervisiooni võib kirjeldada ka protsessina, kus meeskond hingab ja õpib. Hingamispausi on vaja tegutsemise üle järelemõtlemiseks, analüüsiks ja korrigeerimiseks. Meeskond peab mõistma, kas liigub õiges suunas ning kas õpitust on kasu.

Meeskonna supervisiooni igal järgmisel kohtumisel toimub üksteise teavitamine vahepealsetest saavutustest ja tehtud tegevustest. Väga oluline on meeskonnakaaslaste kiitmine ja tagasiside andmine.

Nii käivitub meeskonnas pideva parendamise ahel, kus saavutatud edu juba toodab uut edu.

Unistuste elluviimine teeb inimesi ja meeskondi õnnelikuks ja mitteelluviimine tekitab stressi. Vajadusel aitab superviisor kolleegidel omavahel emotsionaalseid ja keerulistel teemadel läbi rääkida. Supervisiooni teemaks võivad olla nt omavahelised suhted meeskonnas, klientidega seotud juhtumid ja töökoha korralduslikud küsimused.

Supervisioonis on kõik võrdsed ja aktiivsed liikmed. Igaüks saab välja tuua küsimused, mis tema jaoks vajavad lahendamist või mille edukat lahendamist ta tahaks teistega jagada.

  • Meeskonnaliikmed teadvustavad oma ressursse ja leiavad võimalusi kogu oma võimekuse ja potentsiaali kasutusele võtmiseks.
  • Üheskoos leitakse tööprobleemidele parimaid lahendusi ning motivatsiooni tegutsemiseks.
  • Suureneb inimeste professionaalne pädevus ning paraneb koostöö ja juhtimiskvaliteet.
  • Tekib ülevaade kolleegide tööülesannetest ja eesmärkidest.
  • Tööprobleemid ei kuhju juhile ning need lahendatakse töörühmade tasandil ja seega saab juht juurde aega, et pikas perspektiivis juhtimisega tegeleda.
  • Paraneb info liikumine ja kommunikatsioon.
  • Suureneb omavaheline usaldus, inimeste initsiatiiv ja vastutuse võtmine
  • Paraneb teenuste ja toodete kvaliteet

Kokkuvõtvalt paraneb kogu ettevõtte tulemuslikkus, mis ongi supervisiooni lõppeesmärk.

  • Iseenda analüüs
  • Enda arengu eesmärgid
  • uute ja innovaatiliste lahenduste leidmine
  • Toe saamine kolleegidelt keerukates tööalastes olukordades ja konfliktides
  • Kliendi mõistmine ja koostöö kliendiga
  • Meeskonna ühtsuse tunnetamine
  • ülekoormuse ja läbipõlemise ennetamine
Refleksiivne supervisioon kui õppimisprotsess superviseeritava ja superviisori kogemuses (Autor: Eliisabeth Käbin)
Supervisiooni ja coachingu päeva kutse
Building a Framework and Model for CW Supervision Report 042309
Child Protection in Emergencies Competency Framework Norwey
Kompetentsimudel 2008
Lastekaitsest Inglismaal
Lastekaitsetoeoetaja kasiraamat Reet Rääk 2004
Social Work Policy Institute supervisioonist 2011
Lastekaitsetöötajate professionaalsuse ja tööalase toimetuleku toetamine järjepideva töönõustamise kaudu
Abistav suhe lastekaitses 2006
Supervisioon aitab inimestel töörõõmu taastada (pdf)
Õppiva praktiku toetamine, Pärnu KOVi noorsootöö võrgustiku koordinaatorite supervisioon (lk 17), Ester Väljaots (pdf)
Dr. Finn Thorbjørn Hansen, Phd Philosophical Supervision (pdf)
A L Østern Artistic guidance in collaborative creative processes Kun En
(pdf)
A L Østern Artistic supervision in collaborative Pres Stavanger 2011 (pdf)
Dr Drake Using the 5 Elements of Mastery – The Mastery Window (pdf)
EASS supervision system (pdf)
Handout at workshop with Anna-Lena Østern (pdf)
Hramtsova magistritöö (doc)
Ilse Orth Creative Processes and Creative media in Integrative Supervision (pdf)
Kathrin Kordon English as a lingua franca in supervision (pdf)
Keerukad ametialased situatsioonid kui tööpingete allikad (ppt)
Koosolekute supervisioon artikkel (doc)
L Cajvert A model for dealing with parallel processes in supervision (pdf)
M Gebhardt Ausgabe 09 2011 Theorie Praxis Forschung (pdf)
Meeskonna kaasamine probleemide lahendamisse- artikkel (doc)
Millist kasu võiks kool ja õpetajad saada supervisioonist (doc)
Mis kasu on supervisiooni grupist (doc)
Õppiv organisatsioon kui üks süteemseid lähenemisi organisatsioonile (doc)
Organisatsiooni supervisiooni kasutamise võimalustest Viru Vangla näitel (doc)
Phd L.E.O.Kennair Evolutionary psychology for an Integrative Supervision (pdf)
Prof Kari Soendenaa Inspiring moments in supervision. How to promote change. University in Stavanger, Norway, August 2011 (pdf)
Ragnhild Wiik IRIS Everybody can speak fewer can communicate (pdf)
Relation as a core factor – a dialogical format for relationally oriented supervision (pdf)
Sijtze de Roos Ethics of supervision and coaching (pdf)
Supervision meets education (pdf)
Supervisioonist erikoolides 2010 (doc)
Supervisor’s and coach’s manual for work with multicultural groups (pdf)
“Intervjuu Piret Bristoliga: Eesmärgi saavutamiseks tasub võtta treener”